Viige mind Scania Eesti .
Lisateabe saamiseks minge oma Scania turule.
Eesti

valige oma müügipiirkond

Select production unit visit our global site

müügipiirkond
Production units

MODULAARNE TOOTESÜSTEEM

Modulaarse süsteemi eestvedaja

Kuigi Scania paljuimetlenud modulaarse tootesüsteemi loojana pole võimalik tunnustada ühtegi isikut eraldi, pole kahtlust, et ettevõtte esimene tehniline juhataja Sverker Sjöström mängis selles tähtsat rolli.

Varastel 1950ndatel jätsid Scania-Vabis' komponentide ja materjalide tarned Saksamaalt ja mujalt soovida. Olukord muutus nii kriitiliseks, et ettevõte oli sunnitud suure osa oma uutest sõidukitest ja mootori arendustööst peatama. Komponendid olid valede mõõtmetega ja materjalid olid valed või täielikult katsetamata, mis põhjustas osade ja komponentide ala- või üledimensioneerimise.

Nende kvaliteediprobleemidega tegelemiseks pöördus Scania-Vabis uue äsja värvatud 27-aastase Stockholmi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi insenerifüüsika tehnoloogiadoktori Sverker Sjöströmi ja materjalide tugevuse spetsialisti poole.

Sjöström hakkas süsteemselt vaatama pingeid, millega veokid praktilisel kasutusel kokku puutusid. „Nende mõõtmiste tulemused ajasid sageli segi valitsenud ettekujutuse sellest, kuidas antud komponendi tugevust arvutada,” ütles Sjöström 2004. aasta intervjuus. „Sel ajal põhines arvutuspraktika komponendi tegevuse arvutamisel staatiliste koormuste all ilma viiteta tegelikule kasutusele. Olime sunnitud selle ümber hindama.”

„Valdav lähenemine sel ajal oli näiteks üks telje ülekanne igas suuruses mootori puhul, olenemata rakendusalast. Meie uute leidude järgi oli see täiesti vale. Mootori võimsus oli ebaoluline. Peamisteks mõõtmisteguriteks olid sõiduki täismass ja veoteekonna topograafia.”

1961. aastal sai Sjöström Scania-Vabis't esimene tehniline juhataja. 1960ndatest alates tõusis veokite tootmine järsult ja Scania-Vabis eksportis suure osa oma toodetest. Samas muutusid veokid keerukamaks. Kliendid muutusid üha nõudlikumaks ja veokeid tuli sageli kasutada täiesti uutes oludes.

„See lõi vajaduse eri veoki rakendusalade klassifikatsiooni järgi,” ütles Dr Sjöström. „Hoolikalt tasakaalustatud tugevusetappidega eri komponentide tüüpides suutsime siis rahuldada erinevaid kliendi vajadusi piiratud arvu komponentidega. See viis ka lõpptoote kaalu vähendamiseni.”

Scania konkurendid väitsid, et on võimatu luua tõhusat modulaarset süsteemi, kuid Scania keskendumine raskesõidukitele oli otsustava tähtsusega. Edasine edu põhineb konstruktiivsel meeskonnatööl ettevõtte uurimis- ja arendustöö üksustes.

„Koos töötasime välja GPRT valiku koos oma kabiini ja raami tootmisüksustega. Selle kontseptsioon hakkas tekkima hilistel 1960ndatel, mil töötasime uute kabiinidega. Jõudsime üksmeelele, et kui suudaksime luua täiesti uue valiku, siis milline see välja näeks?”

Esimene mudel uues täielikult modulaarsete veokite valikus oli ninamikkabiiniga T-veok, mis avalikustati 1980. aasta aprillis.

Täielik GPRT-valik, mis põhineb meie neljal kabiinitüübil ja mida kutsuti ka 2-seeriaks, avalikustati 1980. aasta detsembris.

Uus valik oli jagatud kolme peamisse tööklassi: M (keskmine töö), H (raske töö) ja E (eriti raske töö) veoki kasutamise põhjal.

Uus veokite valik saavutas selle, mida saab nimetada peaaegu täiuslikkuseks, mis puudutab modulariseerimist. Piiratud arvust põhikomponentidest suutis Scania luua peaaegu piiramatu arvu veokite variante, mis olid kohandatud üksikute klientide erivajaduste järgi.