Viige mind Scania Eesti .
Lisateabe saamiseks minge oma Scania turule.
Eesti

valige oma müügipiirkond

Select production unit visit our global site

müügipiirkond
Production units

Scania kliimapäev 2019

Meie missioon

Teaduslik selgitus on arusaadav

Kliimamuutus on tõeline

Kliima on muutumas ja nõuab viivitamatut ning julget tegutsemist, et hoida ära halvimad tagajärjed kogu maailma inimestele ja loodusele. 

Kasvuhooneefekt – globaalne soojenemine toimub, kui fossiilkütuste põlemisest tekkivad kasvuhoonegaasid (peamiselt CO2) kogunevad atmosfääri ja neelavad Maa pinnalt peegelduva päikesekiirguse. Tavaolukorras jõuaks see kiirgus kosmosesse, kuid kasvuhoonegaasid püüavad soojuse kinni ja põhjustavad planeedi kuumenemise.

Icon of carbon dioxide

Kliimat puudutavad faktid

Tööstusrevolutsiooni algusest 1750. aastal on CO2 tase tõusnud üle 30 protsendi. CO2 kontsentratsioon atmosfääris on viimase 800 000 aasta jooksul kõrgem kui kunagi varem.

19. sajandi lõpust alates on registreeritud temperatuurid näidanud, et Maa keskmine pinnatemperatuur on tõusnud viimase 100 aastaga umbes 0,8 °C. Umbes 0,6 °C sellest soojenemisest on toimunud viimase kolmekümne aasta jooksul.

Allikas 1,2 NASA 2019

Mõjud

Maa keskmine temperatuur ei tohi tõusta üle 2 °C ja ideaaljuhul üle 1,5 °C. Kui seda ei õnnestu ära hoida, siis on mõju järgmine. (3)

MEREPIND TÕUSEB: kui temperatuur tõuseb 2 °C on 2100. aastal merepinna tase 1,04 meetrit kõrgem kui 1990. aastal ja Amsterdami elanikud on põlvini üle ujutatud. Pöördumatu „murdepunkt” – 1,24 meetri suurune tõus – saavutatakse temperatuuri tõusuga 3–4 °C, samas kui 5 °C suurune tõus tõstaks merepinda 1,43 meetrit, ujutades üle rannikulinnad, nagu New York ja Bangkok.

ÄÄRMUSLIKUD ILMASTIKUTINGIMUSED: 2010. aastast on aastad olnud rekordiliselt soojad. Kui maailma temperatuur tõuseb rohkem kui 2 °C, tabavad maailma igal aastal kuumalained. 3–4 °C suurune tõus muudaks Lõuna-Euroopa kõrbeks. Põhja-Ameerika, Aasia ja Austraalia kogevad juba igal aastal intensiivsemaid vihmasadusid, suuremaid üleujutusi ja tugevamaid orkaane, taifuune ning tsükloneid.

SAAGI VÄHENEMINE: tõusvad globaalsed temperatuurid tähendavad teraviljasaagi (nt nisu ja maisi) vähenemist. 2 °C suuruse tõusu korral langeb saagikus 20 protsenti ja 3 kuni 4 °C suurune temperatuuritõus vähendab saaki lausa 40% võrra.

KAHANEVAD JÄÄMÄED: Arktika on globaalse soojenemise eesliin. Jää hulk meres on juba enneolematu 15 protsenti, kuid 2 °C suuruse globaalse temperatuuritõusu korral see kahekordistub, ähvardades jääkarusid ja muid kohalikke loomi väljasuremisega. Antarktika jäämassi kadu on viimase aastakümne jooksul kolmekordistunud.

Allikas: 2019 World Wildlife Fund 

Murdepunktid

Maailm peab suutma hoida globaalse temperatuuritõusu tugevalt alla 2 °C, et takistada kliima pöördumatu muutumiseni viivate murdepunktideni jõudmist. Näiteks isegi kui oleme selleks hetkeks lakanud uusi kasvuhoonegaase tekitamast, võib kõrgem temperatuur Maa igikeltsa sulatada. Nii vabaneb suur hulk metaani, kasvuhoonegaasi, mis püüab atmosfääri soojust 28 korda tõhusamalt kui CO2.

PARIISI KOKKULEPE

Kokkulepe tuleviku heaks

2015. aastal kohtusid maailma liidrid Pariisis ja sõlmisid kokkuleppe hoida globaalne keskmine temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C (isegi 1,5 °C) võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. See vähendaks oluliselt kliimamuutuse riske ja mõjusid.

„ISEGI NÄHES, KUIDAS LAASTAV KLIIMA KOGU MAAILMAS KAOST TEKITAB, EI TEE ME IKKA PIISAVALT EGA LIIGU PIISAVALT KIIRESTI, ET VÄLTIDA PÖÖRDUMATUT JA KATASTROOFILIST KLIIMA RIKKUMIST”

– António Guterres, ÜRO peasekretär

Süsinikuseadus

Rahvusvaheline prominentsete kliimateadlaste tiim pakub globaalsele majandusele välja lahenduse süsiniku emissiooni kiireks vähendamiseks. Tiim soovitab süsinikukava, mis tugineb lihtsale rusikareeglile: vähendada emissiooni igal aastakümnel poole võrra – a „süsinikuseadus”.

Selle kava kohaselt tuleb fossiilkütuste emissiooni tippväärtused saavutada hiljemalt 2020. aastaks ja need peaksid langema nulli ümber aastaks 2050. „Süsinikuseadus” annaks maailmale 75 protsendi suuruse tõenäosuse hoida Maa temperatuur Pariisi kokkuleppega kehtestatud 2 °C väärtusest madalamal.

Allikas: 2017: Rockström J., et al

Transpordi roll

Maanteetranspordist tuleb ligikaudu 14 protsenti kasvuhoonegaasi emissioonist ja transpordiga seotud emissioon suureneb. Kuid parema plaanimise ja nutikama logistika abil on juba võimalik saavutada ligikaudu 25 protsendi suurune CO2 vähendamine.  

Scania teekondade uuring (6) näitab, et CO2 nullemissiooni saavutamine kommertsraskeveokitel 2050. aastaks pole mitte üksnes võimalik, vaid ka rahaliselt atraktiivne. Kuid peame sellega kohe algust tegema. Uuring ütleb, et biokütused on kiireim kättesaadav viis puhtama transpordi poole liikumiseks, kuid elektrile üleminek on pikaajaliselt kõige odavam võimalud ja tuleviku jätkusuutliku transpordi võtmelahendus.  

TEEKONDADE UURING

Allikas: IPCC 2014

6 2018: Scania, the Pathways Study

Üleminek uuele süsteemile

Meie suund

Püüdleme Scanias jätkusuutlikuma transpordisüsteemi poole.

Samuti pühendume jätkusuutlikule tegevusele.

Nagu kõige muu puhul, mida teeme, tugineme ka kliimaga seotud tegevustes Scania majaga illustreeritud väärtustele, prioriteetidele ja põhimõtetele.

Scania on seadnud ambitsioonikad eesmärgid ja plaanib jõuda fossiilivaba tegevuseni palju varem kui 2050. aastaks.

17269-102

 

2025 STRATEEGIA


Jätkusuutlikkus on Scania 2025 strateegia keskmes ja kliima mõjutamise vähendamine meie toodete ja tegevuse kaudu on eelolevate aastate peamine prioriteet.

Kui vaadata nii meie otsest kui ka kaudset emissiooni, mõjutab Scania kliimat kõige rohkem meie toodete kasutamise etapis.

2025 strateegia koostamisel seab Scania ettevõttele uued eesmärgid, mis on seotud kliima ja meie toodete mõjuga. Need eesmärgid rõhutavad meie vastutust selle eest, et Scania toodete emissioon oleks Pariisi kokkuleppega nõutavate näitajatega kooskõlas.

Selleks, et toetada meie kliimaeesmärki ja vähendada töötava sõidukipargi CO2 emissiooni, seame selged mahueesmärgid biokütusele ja elektribussidele ning -veokitele.

Need sõidukid tagavad olulise CO2 emissiooni vähendamise, kuid ainult sellisel juhul, kui nii Scania kui ka meie partnerid tagavas kasutatava kütuse ning elektri keskkonnasäästlikkuse, st gaas peab olema biogaas ja elekter peab tulema taastuvenergia allikatest.

SCANIA KLIIMAEESMÄRGID

Vastutuse võtmiseks seame eesmärke ja jälgime edusamme nii meie tegevusest kui ka töötavast sõidukipargist tekkiva emissiooni puhul.

MIDA NEED EESMÄRGID TEILE TÄHENDAVAD?

 

Need ettevõtte tasandil eesmärgid on olnud või tuleks jagada asjakohasteks eesmärkideks ja tegevusteks kogu organisatsiooni lõikes. See võib hõlmata osakonda, tootmisüksust, äriüksust, hulgimüüjat, edasimüüjat või töökoda. Uurige välja, millised eesmärgid teie tegevuse seisukohast kõige asjakohasemad on.

Lisaks kolmele ettevõtte tasandil kliimaeesmärgile pakub Scania tänasel turul kõige laiemat fossiilkütuse alternatiividel töötavat tootevalikut. Meie plaan on sellega jätkata.

Sellel lehel olevad faktid pärinevad järgmistest allikatest:

2019: NASA; climate.nasa.gov/evidence/

2019: NASA; climate.nasa.gov/climate_resources/127/global-temperature/

2019: World Wildlife Fund

Rockström J. et al. (2017),A roadmap for rapid decarbonization, Science 6331

2014: IPCC, Climate Change 2014: Synthesis Report. Contribution of WorkingGroups I, II and III to the Fifth Assessment Report of the IntergovernmentalPanel on Climate Change

2018: Scania, the Pathways Study