Muutuste tuuled on raputanud transpordisektorit – millises suunas valdkonna ettevõtted liiguvad?
„On selge, et transpordisektoris toimuvad kiired muutused." See sõnum kõlas korduvalt Vilniuses peetud traditsioonilisel transpordi-innovatsiooni foorumil. Nii tõdesid valdkonnas tegutsevad inimesed, kes pole pelgalt muutuste vaatlejad, vaid ka muutuste aktiivsed õhutajad. Rootsi ettevõtte Scania asepresident Stefano Fedelis, kes rääkis muutustest kõige otsesemalt, tõi esile neli peamist suunda, kuhu transpordiettevõtted liiguvad.
Lumepalliefekt
Ühe suurima raskeveokite tootja esindaja sõnul on muutuste peamisteks käivitajateks arenev tehnoloogia ja ühiskonna ootused. Üheskoos on nad loonud midagi lumepalliefekti sarnast, kus ühe lahenduse elluviimine toob kaasa muutused selle lahendusega seotud ökosüsteemides. See omakorda kujundab ärilist ja poliitilist keskkonda, mis loob aluse tulevasteks väljakutseteks.
Oluline on mõista, et täiustuvad mitte ainult sõidukid või nende tehnoloogiad, vaid samal ajal areneb pidevalt kogu taustsüsteem: ärimudelid, rahastamisvõimalused ja perspektiivid jätkusuutlikkuse eesmärkide elluviimisel.
„Esimene muutuste laine hõlmab elektrifitseerimist ja digitaliseerimist. Elektrifitseerimise käigus eemaldub tööstus süsinikuühenditest. See on eriti teemaks Euroopas, kus vahemaad on teistest kontinentidest erinevad, näiteks võrreldes Ameerika või Aasiaga. On ilmne, et see tehnoloogia on kõige efektiivsem nullsüsinikuheite saavutamisel,“ nentis Fedelis.
Scania asepresidendi sõnul on uued digitaaltehnoloogiad elektrilise jõuajami lahutamatu osa, kuna need suurendavad veelgi ajami eeliseid. Nende tehnoloogiate läbimurre oli kõige silmatorkavam, kui maailm hakkas COVID-19 haardest välja tulema ning nüüd on need uued lahendused laialt levinud peaaegu kõikjal.
Teine suund on kommunikatsioonitehnoloogiatel põhineva autonoomse liikuvuse potentsiaali rakendamine.
„5G-ühenduvus avab täiesti uued võimalused mitmesuguste transporditehnoloogiate kaasamiseks, nende kiire funktsionaalsuse tagamiseks ja varem teostamatute kontseptsioonide elluviimiseks. See on meie majandusharus toonud kaasa märkimisväärse tootlikkuse tõusu," lisas Scania asepresident.
Kolmanda olulise muutuste suunajana nimetas ta Euroopa Liidu regulatsioonide karmistamist autosektoris ja kõige värskemaid jätkusuutlikkuse nõudeid. Need tegurid kujundavad poliitikamuutusi nii transpordikasutajatele kui ka nende klientidele. Neljas muutuste suunaja on esimese kolme tulemus – need on arenevad logistika ökosüsteemid.
Fedelise sõnul käivitavad muutusi paljud tegurid. Majanduse areng, kliimamuutused ja keskkonnakaalutlused, linnastumise areng, ressursside tagamise vajadus, jätkusuutliku äriparadigma konsolideerumine, mis toob kaasa muutused ärimudelites, uute pädevuste esile kerkimine ning terve rida kaasnevaid elemente toovad kaasa muutusi tööstuses, kus säästvad sõidukid leiavad end muutuste keskpunktist.
Mitte ainult elektrisõidukid
Scania asepresidendi sõnul on elektrifitseerimisest rääkides ülioluline mõista, et fookus ei peaks piirduma ainult sõidukitega. Elektrilised jõuajamid ühilduvad suurepäraselt paljude kõige värskema põlvkonna tehnoloogiatega, võimaldades sõidukiparkide halduritel pakkuda klientidele tipptasemel teenuseid. Paradigma muutus hõlbustab uute toodete loomist ning sillutab teed koguni uuenduslikele ärimudelitele. Transformatiivsed muutused viivad logistika täiesti uuele tasemele. Põletav küsimus kõlab järgmiselt – millal see kõik igapäevaseks reaalsuseks saab?
„Maailmas saab eristada kolme piirkonda. Euroopast saab üks juhtivaid piirkondi – sihiks on, et aastaks 2030 töötaks pooled registreeritud sõidukitest elektriga. Seejärel on oodata, et sama teed liiguvad Hiina, USA ja Kanada," ennustas Scania asepresident.
Kümnendi lõpuks on tema sõnul elektriliste raskeveokite pikaajalised ekspluatatsioonikulud võrdväärsed diiselmootoriga veokite omadega. See on läbimurdeks ülioluline tegur.
Uued teenused
Uute ärimudelite üle arutledes mainis Scania asepresident sageli mõistet „Sõiduk kui teenus" (ingl k lüh VaaS), mis on muutumas valdkonnas üha tavalisemaks. Tema hinnangul võivad kõik eelmainitud muudatused avardada transpordisektori teenuste valikut, et rahuldada täielikult iga kliendi vajadusi.
„Kõik süsteemid hakkavad veelgi rohkem keerlema iga konkreetse kliendi ümber. Loomulikult sõltuvad uued ärimudelid suuresti kliendisuhetest, kuid olen täheldanud, et see on võimalik, vähe sellest, see juba toimub kogu transpordiahelas," märkis Fedelis.
Tema hinnangul muutub pikemas perspektiivis väiksematele tellimustele transporditeenuste korraldamine veelgi mugavamaks ja ahvatlevamaks. Suurem paindlikkus on ka makseviiside osas: tehnoloogia areng võimaldab tasuda läbitud kilomeetrite, kasutusaja, veetava kauba parameetrite või nende tegurite kombinatsiooni alusel ning võimaldab mugavalt korraldada makseid.
Autonoomsed veokid on juba kasutusel
Kaasaegsed tehnoloogiad sillutavad üha enam teed isejuhtivate sõidukite maailma. Scania isejuhtivad raskeveokid teevad juba edusamme väljakutseid pakkuvates tööstussektorites. Fedelise sõnul on just see eesmärk – transporditehnoloogiad peaksid võimaldama vähendada inimeste arvu pingelises või ohtlikus töökeskkonnas, nagu kaevandused jms.
Scania veokid täidavad juba iseseisvalt ülesandeid kaevandustööstuses Rootsis, Södertäljes. Karmid töötingimused, pidev tööjõupuudus – need asjaolud ei mõjuta väsimatult töötavaid masinaid, sest erinevalt inimesest masinad ei väsi ega tee vigu. Nii mitte ainult ei leevendata inimressursipuudusega maadlevate ettevõtete koormat, vaid sellest tõuseb kasu ka suurema tootlikkuse poole püüdlevatele organisatsioonidele.
Scania alustas esimeste autonoomsete veokite katsetamist Austraalia soolakaevanduses 2018. aastal. 2019. aastal esitletud ideekallur Scania AXL ei ole mitte ainult juhita, sellel pole isegi inimesele mõeldud kabiini.
Fedelis märkis, et kinnistes logistikaparkides töötab edukalt järjest rohkem isejuhtivaid veokeid ning kogutud andmed aitavad tõsta tulevaste sõidukite jõudlust. Tema hinnangul toimivad need 2030. aastaks tehnoloogiliselt poolelt ülima täpsusega, jättes lahendada vaid õigusliku regulatsiooni küsimused.