Scania pakub elektriveokitele MCS-kiirlaadimislahendusi
Viis võimalust megavatt-laadimise kiirendamiseks
Elektriliste pikamaaveokite ulatuslikuks kasutuselevõtuks peab megavatt-laadimine muutuma juhtidele kättesaadavaks ning tavapäraseks. Selleks on vaja teha samme taristu väljaarendamiseks, piisavat võrguvõimsust, seadusandlikku regulatsiooni ning investeeringuid. Need viis olulist tegurit saavad megavatt-laadimise kasutusele võtmist oluliselt kiirendada ning muuta elektriliste raskeveokite laialdase kasutamise transpordisektoris elujõuliseks lahenduseks.
Megavatt-laadimine on akupõhiste raskeveokite ulatuslikuks kasutusele võtmiseks Euroopas äärmiselt oluline. Elektrilised pikamaaveokid on tehnilisest vaatenurgast reaalsuseks saanud, kuid veokitele sobiv avalik laadimistaristu on veel lõpuni rajamata ning seab ohtu heitmetevabale transpordilahendustele ülemineku.
Euroopa Autotootjate Ühenduse (ACEA) andmetel ja teiste samalaadsete hinnangute kohaselt on Euroopas praegu ligikaudu 1100 raskeveokitele sobivat avalikku laadimisjaama, mille väljundvõimsus on vähemalt 350 kW. ELi 2030. aastaks seatud CO₂ heitmete vähendamise eesmärkide saavutamiseks tuleb Euroopas kasutusele võtta hinnanguliselt 330 000 akuelektrilist veokit. Nende sõidukite töö võimaldamiseks on tarvis ligikaudu 50 000 veokitele sobivat avalikku laadimispunkti, sealhulgas umbes 35 000 megavatt-laadimise süsteemi (MCS) laadijat.
Scania on valmis heitmetevaba transpordi vallas täiskäigu sisse panema. Sõidukid ise ja e-liikuvuse teenused on end juba päris tingimustes tõestanud. Nüüd jääb üle laadimistaristut laiendada ning viia poliitika piisavalt kiiresti kooskõlla, et toetada nende laialdast kasutuselevõttu.
Miks on megavatt-laadimine raskeveokitega transportimise juures tähtis?
Euroopa raskeveokite maanteetranspordi süsinikuheitmete vähendamise strateegia toetub kolmele põhisambale: heitmevabad sõidukid, näiteks akuelektrilised veokid, piisav laadimistaristu ning toetav poliitikakeskkond, mis vähendab transpordipakkujate kulusid. Tehnoloogilised edusammud on olnud kiired, ent elektriveokite pikamaatranspordis kasutamiseks vajalikke tingimusi ei ole veel täielikult loodud.
Veokeid laetakse enamasti depoodes, mis võimaldab peamiselt linna- ja jaotusvedusid. Pikamaaveod akuelektriliste veokitega saavad võimalikuks ainult siis, kui suurte transpordikoridoride äärde luuakse avalikud ning poolavalikud võimsad laadimisjaamad.
Megavatt-laadimine on selle ülemineku keskseks teguriks. MCSi taristu kiire kasutusele võtmiseta ei ole elektriliste raskeveokite ulatuslik rakendamine mõeldav – sõltumata sõidukite olemasolust.
Taristulünk
Vedajad on aina enam valmis heitmevabadesse sõidukitesse investeerima, ka juhul, kui need maksavad esialgu rohkem. Transpordisektoris on aga kasumimarginaal väike ja sellised investeeringud tasuvad end ära ainult siis, kui tagatud on taskukohane laadimistaristu.
Kõige tähtsamad taristu elemendid:
- raskeveokitele mõeldud avalikud laadimisjaamad;
- megavatt-laadimise süsteemi jaamad;
- piisav juurdepääs taristule nii avalikes jaamades kui depoos laadimiseks;
- prognoositavad ja konkurentsivõimelised laadimishinnad, eriti kiirlaadimise osas.
Selle lünga täitmiseks on vaja poliitikakujundajate, elektrivõrgu operaatorite, energiamüüjate ja transpordisektori koordineeritud tegevust.
Viis pakilist sammu megavatt-laadimise kiirendamiseks
1. MCS laadimisjaamade arvu kahekordistamine
Alternatiivkütuste taristu määrusega (AFIR) seatakse ELis alternatiivkütuste taristu väljaarendamise õiguslikult siduvad miinimumeesmärgid. See on küll tähtis samm, ent praegused eesmärgid ei ole raskeveokitega transportimise jaoks piisavad.
Kehtivate määruste kohaselt plaanitakse 2030. aastaks Euroopa oluliste transporditeede äärde rajada umbes 9000 avalikku raskeveokite laadimisjaama, mis paikneksid 60 km vahedega. Sellest võrgustikust ei piisa. Selleks, et transpordisektor saaks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse, on 2030. aastaks vaja rajada vähemalt 21 000 megavatt-laadimise jaama.
2. Elektrivõrkude võimsuse suurendamine
Võrgu võimsus on uute võimsate laadimisjaamade planeerimisel üks sagedasemaid kitsaskohti. Kohalikud ja regionaalsed elektrivõrgud ei ole tihtipeale mõeldud mitme raskeveoki korraga laadimiseks, mistõttu ei ole tagatud ka vajalik võimsus.
Selle probleemi lahendamiseks peaksid ELi liikmesriigid seadma esikohale võrgu tugevdamise nii olulistes logistikakeskustes, transpordikoridoride kõrval kui ka laadimiskohtades. Selleks, et elektrivõrgutaristute rajamisel suudetaks sammu pidada sõidukite kasutusele võtmise tempoga, on kindlasti vaja selgeid regulatiivseid suunised ning pikaajalist planeerimist.
3. Lubade taotlemise protsesside lühendamine ja lihtsustamine
Avalikule laadimistaristule lubade väljastamise protseduurid on endiselt aeglased ja keerukad. Mõnel juhul võtab uuele suure võimsusega laadimisjaamale heakskiidu saamine aega mitu aastat – sellised tähtajad ei sobi kokku 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkidega.
ELi liikmesriikides tuleb kiiremas korras kehtestada ühtlustatud lihtsustatud lubade väljastamise protsessid ning luua peamiste transpordikoridoride äärde jäävatele võimsatele laadimisjaamadele kiirkorras lubade väljastamise võimalused.
4. Laadimisvõimsusega seoses lati kõrgemale tõstmine
ELi praeguste määruste kohaselt peab suurtel teedevõrkudel olema vähemalt üks minimaalselt 350 kW väljundvõimsusega laadimispunkt laadimispargi kohta. Sellega on kehtestatud miinimumtase, ent see ei toeta piisavalt elektriliste pikamaavedude tulevikuvajadusi.
Minimaalse nõutud võimsuse 700 kW-ni tõstmine viiks taristu megavatt-laadimisele ülemineku vajadustega paremini kooskõlla, vähendaks laadimisaegu ning minimeeriks pikamaamarsruutidel sõitvate juhtide ooteaegu.
5. Stiimulite ja rahalise toetuse suurendamine
Akuelektriliste veokite kasutusele võtmine ning laadimistaristu väljaarendamine on omavahel tihedalt seotud. Edusammud ühes valdkonnas sõltuvad teises toimuvatest arengutest.
ELi liikmesriigid peaksid oma kliimaeesmärkide saavutamiseks tugevdama rahalisi stiimuleid ja rahastamismehhanisme, seda nii põhjusel, et toetada akutoitel sõitvatesse elektriveokitesse investeerivaid vedajaid kui ka selleks, et võimaldada elektriettevõtetel rajada ja käitada ulatuslikku võimsat laadimistaristut.
Koos saame kiiremini
Raskeveokitranspordi täielik elektrifitseerimine on käeulatuses – aga ainult juhul, kui taristu arendamine kiireneb. Õigete poliitiliste sammude, sektorisse tehtavate koordineeritud investeeringute ja sidusrühmade tiheda koostöö abil saab Euroopa rajada laadimisvõrgustiku, mis ei toimi pelgalt teoorias, vaid ka igapäevatöös.
See tähendab puhaste, ohutute ja korralikult valgustatud laadimisjaamade loomist, et juhid saaksid sõidukeid laadida oma kohustuslike puhkepauside ajal ning seejärel viivituseta teele naasta. Selline võrgustik tagab kaupade liikumise ning aitab tervel transpordisektoril täita soovitud kliimaneutraalsuse eesmärgid.
Loe edasi
Elektriveokid
Avastage meie elektriveokite pakkumised, mis on loodud just teie ettevõtte jaoks.