Väljakutsed elektrilise transpordile üleminekul
07. NOVEMBER 2021
Vilniuse transpordi ja innovatsiooni foorumil arutasid riikide esindajad, ettevõtjad ja innovatsiooni eksperdid logistikavaldkonna tulevikuväljavaateid. Ühe olulise teemana räägiti, kuidas saavutada transpordisektoris süsinikuneutraalsus.
Scania asepresident ning müügi- ja turundusjuht Alexander Vlaskamp avas jätkusuutlikule raskeveole üleminekust rääkides olulisemaid detaile tootjate tähtsast rollist selles protsessis.
Teatavasti oli Scania esimene veokitootja, kes seadis oma tegevusest tekkiva süsinikdioksiidi vähendamiseks teaduspõhised eesmärgid (Science Based Targets – SBT). Aastaks 2025 vähendab Scania oma ettevõtte äriprotsesside CO2 jalajälge 50% võrra ning oma klientide Scania sõidukitest tekkivat jalajälge 20% võrra.
Teaduspõhiste eesmärkide põhjal otsustati, millistesse valdkondadesse enim edaspidi investeeringuid tehakse. Sisuliselt tähendavad Scania kliimaeesmärgid, et aastaks 2025 peavad kõigi Scania toodetud sõidukite CO2 heited olema 20% väiksemad.
“Seda on rohkem kui Euroopa Komisjon tootjatelt selleks ajaks nõuab, aga kui tahame olla ettevõte, kes tõesti midagi muudab, siis peame seda enda tegevustega tõestama,” sõnas Scania asepresident.
Ennustab järske muutusi
Vlaskampi sõnul on elektrisõidukite tehnoloogilised takistused ammu kadunud – Scanial on seeriatoodangus elektrilised veokid ja isegi pistikhübriidid. Hetkel on Rootsis Södertaljes ehitamisel uus akutehas, et tagada piisavalt elektrisõidukite komponente.
Scania üleminekut elektriajamitele näitavad kõige paremini viimaste aastate strateegilised otsused. Aastal 2020 investeerisime Northvolti, mis ehitab Põhja-Rootsi linna Skellefteåsse rohelise akutehase. Seal toodetakse Scania veokiakudele liitiumioonelemendid.
Vlaskamp ennustab, et elektriliste raskeveokite müük kasvab lähitulevikus väga kiiresti. 2025. aastaks on kõigist Euroopas müüdavatest Scania veokitest ja bussidest 10 protsenti elektrilised ning aastaks 2030 peaks see osakaal kasvama 50 protsendini. Ettevõte soovib toota 2040. aastaks vaid nullheitmetega sõidukeid.
Samuti märkis Vlaskamp, et Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkide saavutamiseks tuleks kaaluda oluliselt kiiremat veokiparkide uuendamist ning taastuvate biokütuste ja biogaasi kasutamist. Seda eriti arvestades, et juulis teatas Euroopa Komisjon väga ambitsioonikast plaanist „Eesmärk 55“ – vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2030 vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.
A. Vlasklamp Vilniuse transpordifoorumil
Ettevõtjad vajavad julgustust
Tulevikus saab akudesse salvestatud elekter Vlaskampi sõnul erinevate sõidukite peamiseks energiaallikaks. Tema sõnul soodustaksid korralik taristu ja toetused vedajatele üleminekut diiselmootoritelt elektrilistele raskeveokitele.
“Vahepealsel üleminekuperioodil on väga oluline ka biokütuste ja maagaasi kasutamine. Peame toetama kõiki lahendusi, mis tagavad väiksema süsinikdioksiidiheite kui diiselmootoriga raskeveokite kasutamise,” ütles Scania asepresident.
Vlaskamp tõi ka välja, et kliendid valivad alternatiivseid transpordilahendusi ainult siis, kui nad näevad, et see on neile äriliselt kasumlik. Sõidukitootjate ülesanne on julgustada esimesi ettevõtjaid, kuid riiklikud toetused on samuti olulised. Heaks näiteks on Scania asepresidendi sõnul Saksamaa valitsuse toetus, mis ulatub 80-protsendini elektriveoki väärtusest.
Norras seevastu katsetatakse Scania elektriveokeid riiklikus postiteenistuses. Elektriveokeid kasutatakse 1600-kilomeetri pikkusel marsruudil Oslo ja Tromsø vahel. Aku mahutavus on 300 kWh ja sõiduulatus 250 kilomeetrit, mis tähendab, et tegu on uue tehnoloogia jaoks tõelise proovikiviga.
Tehnoloogia arenedes plaanib Scania alates 2023. aastast toota elektriveokeid, mis suudavad vedada ka üliraskeid koormaid. 40-tonnise kogumassiga veokit saaks kasutada vähemalt neli tundi ja 60 tonnise kogumassiga aga isegi kolm tundi.
“Oleme selleks peaaegu valmis, kuid peame ka elektrisõidukite taristut kohandama. Elektrilist sõiduautot laetakse tavaliselt kord päevas. Veokite akusid laetakse tihedamini ja need võivad vajada kuni 1000 kWh energiat,” rääkis Vlaskamp eesseisvatest väljakutsetest.
Laadijate taristut tuleb laiendada
Transpordisektor vajab tõhusaid ja mitmekülgseid veokeid, ent nagu Vlaskamp välja tõi, vajavad uued elektriveokid ka taristut, mis neid energiaga varustaks. Korralik raskeveokite elektrivõrk ja võimalus saada taastuvatest allikatest elektrit julgustaks tõenäoliselt paljusid siiani kahtlevaid vedajaid elektritehnoloogiale üle minema. Ent teine oluline küsimus on ka selliste veokite palju suurem energiavajadus.
“Keskmise suurusega kaupade logistikakeskust külastab päevas 500–800 veokit. Pidagem meeles, et need 500 veokit tuleb laadida ja igaühe aku vajab 800 kWh. Lihtne arvutus ütleb, et kokku vajavad nad 40 megavatist elektrienergiat – seda on sama palju kui keskmise linna elektrienergiavajadus. Seetõttu on vaja tagada, et elektrivõrgud oleksid selleks ette valmistatud,” rõhutas Scania asepresident.
Vlaskamp rõhutas korduvalt vajadust tagada, et vedajad saaksid ka elektritehnoloogiaga töötada nii, nagu seni harjunud on. See eeldab lisaks logistikakeskuste piisavale energiavarustusele ka nendevahelisi laadimisjaamu, et autojuhid saaksid vajadusel teel olles energiavarusid täiendada.
“Oluliste muudatuste jaoks on vaja lihtsaid, kuid mitte liialt kalleid, lahendusi elektriautode akude laadimiseks. Logistikaettevõtetele tuleb kindlustada, et nad saaksid pärast elektrisõidukitele üleminekut jätkata tavapäraselt tööd,” rääkis ettevõtte müügi- ja turundusjuht.
Vlaskamp lisas, et fossiilkütustest aitaksid loobuda kõrgemad saastemaksud nende kütuste kasutamise vähendamiseks. Ta lisas, et rahvusvaheliste säästva transpordi projektide elluviimiseks ja kliimamuutustega võitlemiseks on vaja erinevate tööstusharude vahel tihedat koostööd. Samuti peaksid seadusandjad protsessi veelgi enam kaasatud olema.
“Paljude muudatuste sisseviimiseks on kõige tõhusam viis teha partneritega koostööd. Oleme juba täna sõlmimas strateegilisi kokkuleppeid taastuvatest allikatest toodetud elektritarnijatega, kes toodavad akusid ökoloogiliselt ja sulatavad isegi terast ilma fossiilkütusteta,” ütles Scania asepresident.
Lõpetuseks tõi ta säärasest tihedast koostööst ka hea näite – Tratoni kontsern (kuhu kuuluvad Scania ja MAN) plaanib koostöös teiste veokitootjatega, nagu Volvo Trucks ja Daimler Truck, järgmise viie aasta jooksul investeerida üle miljardi euro, paigaldades Euroopa suurematele teedele vähemalt 1700 avalikku laadimisjaama.
